Piklikovaalsed, veidi südajad lehed on tumerohelised ja suured, kuni 18 cm pikkused. Punase südamikuga kreemvalged kellukjad õied meenutavad veidi fuksia õisi ning nii bleeding heart kui bleeding glory-bower on taime levinumad inglise keelsed nimetused.

Nõudliku taimena vajab saatusepuu omajagu hoolt.

Kasvukoht valida võimalikult valge ja päikseline, vaid lehti kõrvetav keskpäevane päike pole taimele hea. Samuti ei meeldi taimele jahe tõmbetuul.

Kuigi muld potis peab olema kogu aeg niiske, ei taha taim mullapalli läbivettimist ega selle ära kuivamist. Ka armastab saatusepuu kõrgemat õhuniiskuse taset, seetõttu võiks lehti pehme ja toaleige veega piserdada. Väetada aktiivsel kasvuperioodil kord kuus kompleksväetisega või õitsvatele toalilledele mõeldud väetisega.

Talvisel puhkeperioodil pole vaja väetada ning siis kasta tagasihoidlikult. Muidu soojalembesele taimele otsida talviseks puhkeperioodiks veidi madalama temperatuuriga (+13º...+15º C) asukoht, see tagab tuleval aastal rohke õitsemise. Puhkeperioodil võib taim ka lehti langetada ja see on igati normaalne.

Peale veidi jahedamas veedetud puhkeperioodi tuua taim varakevadel taas sooja ja valgesse kohta.

Taime võib kasvatada nii tugedel ronivana kui amplis, kus pikad oksad üle potiserva alla ripuvad. Kärpimist talub võrdlemisi hästi ning seda teha varakevadel. Kärpimine ergutab ka uut kasvu ja soodustab õitsemist. Kärpimisega saab ka taimekasvu kontrolli all hoida.

Ümber istutamiseks on parim aeg samuti varakevad – veebruarist märtsini. Istutusmuld valida kerge, huumus- ja toitaineterikas kuid vett hästi läbilaskev.

Taime lopsakad lehed meeldivad nii puudertäidele kui punasele kedriklestale, seega tasuks probleemidest hoidumiseks lehealuseid aeg-ajalt kontrollida. Kahjurite olemasolust ning ebasobivatest kasvutingimustest annab taim märku kolletuvate ja maha pudenevate lehtedega.