Aialeht.ee eriprojekt: Kuidas alustada aia rajamist?
Aiakujundaja Piret Pihtjõe soovitab aia rajamiseks võtta aega. "Tegemist on pika protsessiga ning hea oleks, kui saaks aasta või pool enne tegutsemist plaane seedida," sõnas ta.
Seega tuleb varuda endale paberileht või parem kui mitu ning kirja panna kõik soovid, mida aias näha soovitakse. Mitte ainult aasta pärast vaid ka 10-20 aasta pärast. Kindlasti tasub kaasata kavandamisse kõik pereliikmed.
Kirja tuleb panna kõik, mis pähe tuleb. "Pliiats ja paber peab olema käeulatuses, et ükski hea idee ei läheks kaotsi," soovitab Pihtjõe. Kindlasti ei tohi hakata mõtlema, et seda ei saa tehtud, ainult üks pereliige tahab, selleks pole raha või seda pole saada.
Mõtlemine on oluline protsess, et vähendada hilisemat ümbertegemist ning kokkuvõttes aitab see ka kulusid säästa. Näiteks kui ehitada grill valesse kohta, siis hilisem ümbertõstmine on väga suur töö ning lisaks kulukas. Ta rääkis juhtumit, kus aias leiti grillile suurepärane koht. Hiljem selgus, et tuul puhub kogu aeg valest suunast ning üks varjulisem paik oleks palju mõnusam. Grilli asukohta jäi meenutama mitte just kõige ilusam vundamendi plats.
Kui aega seedimiseks vähem, võiks võtta appi aiakujundaja. Pihtjõe sõnul ei tasu abi palkamist karta, sest aiakujundaja ei kipugi kohe plaani joonistama. Esmalt kuulab ta aiarajaja soovid ära ning aitab need kirja panna. "Hea spetsialist oskab aidata ja suunata ideedeni, mis endal ei pruugi pähe tulla."
Pihtjõe toob näite: ise arvad, et laps tahab vaid liivakasti ja kiike. Tegelikult huvitab teda veel turnimisredel, mängumaja, vesi. Tasub sirvida laste atraktsioonide raamatuid ning leida endale sobiv või kohandada asju oma aiale sobivaks. Laps areneb ja kasvab ning aed võiks teha seda koos lapsega.
Kui teha liivakast, tuleks mõelda ka sellele, mis saab siis kui laps suureks kasvab. Ehk oleks kasti asemel mõttekam rajada liivaala, kuhu aastate pärast saab näiteks pingi või memme-taadi kiige panna? Või luua sellest minigolfiväljak? Pihtjõe sõnul on pingid ja kiiged praktilised aia skulptuurid, mistõttu tasub neid aeda tuua.
Kas aiakujundaja kaasamine on ilmtingimata vajalik? Pihtjõe sõnul ei pea kedagi kaasama, kui ise suudetakse mõelda kõigele vajaminevale. "Kui oskad vaadata, kust päike paistab, milline on muld, kust valdavad tuule, mida aias näha tahaks - ei pea võtma abilist," kinnitas ta. "See kõik on lihtne, kuid tihtipeale sellised asjad jäävad märkamata."
Kasulik on kuulata oma ala spetsialisti ja on lisaboonus kui ta lisaks erialale on laia silmaringiga ning praktik. Mitte naabrinaist, kuidas ta kusagilt kuulsin. Näiteks on tekkinud jutt naela löömisest ploomipuusse, mille tagajärjel puu õide puhkeb või et kuidas puu maha ähvardati võtta, aga see õitsele ja vilju kandma hakkas. Võis juhtuda, et keegi lõi naela ploomipuuse ja pani sinna pesunööri kuna puu oli tema arvates surnud. Naabrinaine nägi naela löömist ja see meenus talle kui puu õide puhkes. Loomulikult rääkis ta nähtu edasi nagu nael oleks ime tekitanud. Sellise asja peale ütleb Pihtjõe, et minejat elustatakse ka, aga ma ei saa õpetada, et lööge naelu puusse, sest lõikamine on loomulikum ja kordi efektiivsem.
Kuidas leian hea aiakujundaja? Pihtjõe soovitab tutvuda aiakujundaja eelnevate töödega ning hea kui leiad tagasisidet või soovitusi. Enne lepingu sõlmimist tasub kohtuda. "Inimesega, kes hakkab sinu aeda kujundama, peab tekkima klapp."
Lisaks loe http://www.virkus.com/aiandus/
Merli võtab aiakujundaja
Esimeses loos ma märkisin, et olen üsna algaja ning aia kujundamisele mõelnud juba pikemat aega. Olen oma mõtetes mitmeid plaane teinud ning välja mõelnud asju, mida ma kindlasti tahan. Ja asju, mida ma kindlasti ei taha.
Olin kindel juba pikemat aega, et vajan kellegi abi aia teostamisel. Kindlasti saaks ma ise oma aia kujundamisega hakkama, kuid töötunnid aias ning kulutatud rahasumma poleks kindlasti sel juhul korrelatsioonis tulemusega. Kogenud nõuandja aitab leida lihtsama või parema tee.
Tänu aia rajamise projektile sain kokku Piret Pihtjõega, kes aitas minu mõttemaailma märkimisväärselt avardada. Paljude lihtsate detailide peale poleks ma ise tulnud. Lihtsalt ei oska kõiki pisiasju näha või neile mõelda. Näiteks tundus esmalt pinkide idee aias üsnagi kummaline. No mis pinke sinna ikka vaja, kui meil majal terrass ja plaanis aeda lehtla teha. Kus ma siis veel istun.
Nüüd mõtlen, et köögivilja nurka on päris vahva luua üks pink, kus istuda, mõtiskleda ja ka vajadusel puhata. Õunapuude alla võiks ka koha tekitada, kus õunu süüa ja lugeda.
Lisaks sellele soovitas tema mul vaadata aeda kui eluprojekti, mitte mõne aasta tegemist. Tegelikkus saabub ju alles paljude aastate pärast, kui puud on suureks kasvanud ning asjad oma kohale paigutunud.
Soovituse kohaselt istusime ka abikaasaga maha ja panime kirja kõik mõtted, mis pähe tulid. Samuti uurisin lastelt, mis neid huvitaks. Üks lastest teatas, et tema tahab kartuleid ja porgandeid kasvatada. Päris vahva kui lapsed kuulavad mõtteid, mida mina tahan aias näha, ning siis jagavad neid oma mõtetena.
Heade ideedena pakkus Piret välja turbaala, kuhu istutada rododendroneid ning neile lisaks ka mustikaid ja jõhvikaid. Vot selliste asjade peale poleks ma ise küll tulnud.
Minu jaoks oligi kõige olulisem laiemalt mõtlemine. Näiteks kasvõi seegi, kui naaberaeda avaneb kole vaade, siis võib aiale teha ilusa loodusvaate pildi. Ise pole ma seda valmis tegema, kuid mõttena oli see põnev.
Isegi kui enda jaoks on kõik selge, ei tee konsulteerimine paha.
